Juriidiliselt on kõik korrektne
9.7
3 hindajat

73. Juriidiliselt on kõik korrektne
Sergei Kraana

Sergei Kraana on Eesti tuntumaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus kahjuks seni veel mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumoriküljel “Naeris” ilmunud sadu arvamuslugusid, olukirjeldusi, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ning mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Kui Sergei Kraanat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda. “Juriidiliselt on kõik korrektne” sisaldab teoseid, mis on loodud viimase kaheksa aasta, kuue kuu ja kahekümne kuue päeva jooksul.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Julm on meri, Jumala supp

74. Julm on meri, Jumala supp
Jorma Rotko

Ülemvõimu eest Läänemerel on sõditud sajandeid. Kes valitses merel, see tõmbas niite ka maismaal. Meri andis rikkust ja võimu. Seda said tunda kõik Läänemere-äärsed rahvad ja riigid. Näiteks tegi meri 17. sajandil rikkaks Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri. Kõige auahnem plaan oli aga Rootsi kuningal Karl Gustavil, kelle kinnismõte teha Läänemerest Rootsi siseveekogu tõukas teda üha uutesse avantüüridesse. Kogu seda ambitsioonide, võimuiha, unistuste, võitude ja kaotuste tulevärki läbi nelja sajandi (16.-19. saj) vahendab lugejale kõiki neid võimumänge vahetu osavõtjana ligidalt näinud laevnik Simon Friesen. 19. sajandil lisandub talle ka mennoniidi vaimulik Johannes van der Smissen, kellega nad hakkavad võistlema ühe noore neiu käe ja südame pärast. See raamat on ühtaegu ulmeline, seiklusterohke ja faktitihe.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Ja ära Kafkat unusta!
1.0
1 hindaja

75. Ja ära Kafkat unusta!
Toomas Raudam

Ants ja Maali, kaks kunstnikulast, mängisid vana vanglamüüri ääres sulgpalli. Müüri taga oli kunagi olnud ka vangla, seisnud seal nagu iga teine ametiasutus, äratamata kelleski hirmu - kui, siis vast ainult väikest ebamugavustunnet või rahutust, mis aga polnud suurem, kui siis, kui olid öösel näinud mingit und, mida nagu oleks pidanud mäletama, aga ei mäletanud ja kui see meenus, siis tuli krae vahele imelik tunne. Praegu seisis müüri taga suur puu. Ta oli seal ennegi seisnud, aga alles siis, kui vangla maha lammutati, sest polnud kedagi, keda sinna sisse panna, kuna kõikide kuritegude üle, mis selles paigas, peopesasuuruses jõeäärses linnakeses toime pandi, mõisteti kohut pealinnas, alles siis hakkas puu jõudsalt kasvama, kuni tast sai lõpuks tõeline hiigelpuu, mida ei suutnud varjata isegi müür, mille küljest kukkus küll pidevalt tükke ja mis oligi mujalt maatasa, kuid oli puu juures oma endise kuju ja kõrguse siiski säilitanud.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Homme on ka päev
7.0
1 hindaja

76. Homme on ka päev
Heli Künnapas

Kairiti elus on kõik üldiselt rahulik ja stabiilne. Tal on juhtiv töökoht ministeeriumis, kindel elukaaslane ja head sõbrannad, ent täielikku rahuldust ta sellest peamiselt töö ümber keerlevast oravarattast siiski ei tunne. Kui see teistele üsna kadestamisväärsena näiv elu ühel hetkel mitmest nurgast logisema hakkab ja Kairit lisaks sellele ka kodumaile väikesesse Nootsa alevikku sattudes mõnda vana tuttavat kohtab, avaneb tal oma elule täiesti uus vaade. Heli Künnapas on varem avaldanud ühe raamatu, noorteromaani Lõpupidu 2011. aastal. Igapäevaselt peab ta Pärnumaal suurt talu ning on aktiivne blogipidaja. Homme on ka päev on Tänapäeva 2011. a romaanivõistlusel äramärgitud töö.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Hiiu saare lõunarand – Endli ots. Pildikesi külaelust“

77. Hiiu saare lõunarand – Endli ots. Pildikesi külaelust“
Ville Sihanouki